Meie kliendilood

Mitmepoolselt kasulik koostöö

AS TJT eesmärk on pakkuda tõhusaid ja uuenduslikke jäätmekäitluslahendusi. Koostöös Metrotec OÜ-ga on ettevõte saavutanud märkimisväärseid edusamme jäätmeveo kvaliteedi parandamisel. Metroteci tehnoloogilised lahendused võimaldavad AS TJT-l reaalajas jälgida prügiveokite liikumist, optimeerida marsruute, hallata sõidukite hooldust ning jälgida autode kasutust. See tagab keskkonnasõbralikuma ja kulutõhusama teenuse ning parema klienditeeninduse. Lisaks võimaldab koostöö täita ESG nõudeid, pakkudes täpset aruandlust CO2 heitmete ja kütusekasutuse kohta. Metroteci lahenduste abil on AS TJT tõstnud jäätmeveoteenuse uuele tasemele.

Jelena Filimonova
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS

Loe pikemat tagasisidet TJT kodulehel LINK TJT KODULEHELE

Kütusevarraste kasulikkusest

Teadupärast on kütusevardad GPS monitooringu lisavõimalus. Maanteeveoga tegelevad ettevõtted sagedasti alahindavad kütusevarraste poolt toodetud lisaväärtust. Arusaadavalt on logistika kontekstis veoki asukoht esmaoluline ja sellest sõltub palju. Kui avastad hommikul Metroteci portaali sisselogides, et misiganes põhjusel on edasiliikumine olnud planeeritust väiksem, peab logistik tegema lisapingutusi tagamaks tarne- ja lepingutingimustest kinnipidamine. See paneb logistiku niigi kõrgele koormatusele ja stressitasemele lisapinged, mis võib kaasa tuua negatiivsed tagajärjed ettevõttele. Halvimal juhul võib päädida olukord veolepingu ülesütlemisega kliendi poolt.

Kütusevarraste olulisust ei pruugita hooomata. Sageli nähakse nende rolli kütusekulu dubleerivas mõõtmises. Veoki ostuga kaasnev jälgimispakett produtseerib ju kulunumbreid. Samuti on kütusekulu nähtav pardaarvutist. Tõsi, selliselt saab jälgida, kuid lisaväärtus peitub turvalisuses. Oleme seda ise mitmel korral kogenud. Koos kütusevarrastega oleme enda masinatele lasknud paigaldada kohe ka pasuna, mis valvestub automaatselt ja mis rakendub kütusetaseme alanemisel.

Viimati juhtus see Saksamaal, kiiretee ääres paiknevas üldkasutatavas parklas, mida võis pidada turvaliseks kohaks. Autojuht ärkas öösel rämeda pasunaröögatuse peale, mis võis tähendada ainult üht – vargaid. Ja nii oligi. Kuna pasuna rakendumisest oli sedavõrd kohkunud pätid ise, siis metsapoole joostes jäeti maha kogu varustus.

Järgmine päev algas autojuhi jaoks nagu ikka – hommikukohvi, hambapesu ning südamerahuga, et saab õigeaegselt teekonda jätkata. Sedakorda aga selle vahega, et tualetist naasnuna märkas ta kõrvalparkinud masina juhti  ärritunult ümber veoki marssimas ja telefoni KURVA karjumas. Selle mehe hommik oli tume, kütusepaagid olid tilgatumad ja asjast oli vaja logistikule teada anda.

Soovitan soojalt. Maksumuselt on see tühine kulu võrreldes ainuüksi turvatava kütusekogusega. Teine moment seondub kokkuhoitud ajaga, mis paratamatult kulub kellegi teise poolt kokkukeeratud pasa klaarimiseks ja mida tellija seisukohast ei saa panna vääramatu jõu arvele.

Arvi Laht, Erste Transport

Lennujaama kahurid

Tallinna lennujaam kasutab lindude peletamiseks gaasikahureid, mis on juhitavad kaardirakendusest. Kuna meie territoorium on suur ning kahurid paiknevad laiali üle territooriumi, siis varasem raadioside teel juhtimine, tulenevalt raadioside levi piirangutest, ei töötanud korrektselt. Leidsime, et saame kasutada meie GIS kaardilahendust, mille kaudu näeme kahureid ning saame edastada gaasikahuritele käsklusi ja kogu tegevus on fikseeritav ehk taasesitatav nii lennufirmadele, kui järelevalveasutustele, kes käivad lennujaamasid kontrollimas.

Metrotec pakkus välja lahenduse, kus kahuritele lisatakse seade, mis saab töökäsud üle GSM-võrgu, tagades sellega aparaatide kaugjuhtimise ja piiranguteta toimivuse kogu territooriumil.

Metrotec valmistas meie jaoks kaardilahenduse, kus nägime kahurite asukohti, nende toimeolekuid ning saime edastada tulistamiskorraldusi sõltumata meie endi hetkeasukohast ja kasutades selles otstarbeks nutiseadmeid. Viimasega tagati, et tegevusi sai teostada operatiivselt rajameistri autost.

Koostöö Metroteciga laabus hästi, sest partner mõtleb kaasa. Meil on hea meel tõdeda, et koostöös töötasime välja toimiva erilahenduse, mis on stabiilselt toimunud aastaid. Oleme eelpool kirjeldatud lahenduse juurutanud ka Tartu lennujaamas, kus gaasikahureid kasutavad lindude peletamiseks lisaks meie töötajatele ka Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhid oma töökohalt lennujuhtimise tornist.

Sõidukite ühiskasutus Gotlandil

Autode ühikasutus on tähelepanuväärne võimalus ettevõtte masinapargi optimeerimisel. Pole vahet, kas masinapargi suuruseks on 10 või 100 ühikut, efekt on garanteeritud.

Eesmärk: Gotlandi regiooni üks eesmärke on muuta piirkond ökoloogiliselt jätkusuutlikuks. Selle raames kuulutati välja riigihange omavalitsusele kuuluva 300 transpordiühiku kaugjälgimiseks ja sõidukipargiga seotud kulutuste optimeerimiseks.

Lahendus: Metroteci poolt tehtud lahendus võimaldab broneerimisperioodil juhtida auto kesklukku ja valvesignalisatsiooni mobiililt. Kasutades nutifoni või arvutit saab kasutaja reserveerida endale sõiduki eelseisvaks perioodiks. ning nutikas lisavõimalus välistab sekeldused võtmete üleandmisel ja hoiab märkamatult kogu protsessi sünkroniseeritult kontrolli all.

Broneerimissüsteemi aruanne annab hea ülevaate ühisressursi kasutusest.

Teadmine tõstab tööviljakust

Probleem: Kõige suuremaks probleemiks oli teadmatus. See tekitas probleeme autode logistilise manageerimise juures ning vaidluste lahendamisel nii klientide kui juhtidega. Nendele kulunud aja- ja raharessursi kasutamist oli vaja efektiivsemaks muuta. Lisaks toimus pikamaavedude puhul õnnetusi ja vargusi, mis vajasid ennetamist ja lahendamist.

Lahendus: Täna kasutatakse Metroteci seadmeid ja tarkvara logistikute peamise töövahendina, mis annab neile silmad igapäevatöös asjade efektiivsemalt tegemiseks ning lihtsustab tagantjärele info hankimist, kui seda on vaja.

Autodesse on paigaldatud kütusevardad ning vargusevastased meetmed. Kui keegi öösel auto kütusepaagi kallale läheb, saavad sõnumi nii autojuht kui logistik ning kohapealne alarm teavitab ka juhti olukorrast.

Tulemus: Igal ajahetkel on teada, kus autod mingil ajahetkel asuvad. Enam ei pea võimalike stsenaariumeid enda peas välja mõtlema, kui juht telefonile ei saa vastata, vaid kogu info ja kahepoolne suhtlus on mõlemale poolele igal ajahetkel teada. Eriti oluline on see pikamaavedude puhul.

Süsteemist on võimalik igal ajahetkel vaadata juhi sõiduaega ning saada selgus, kas tal on võimalik punktist A punkti B jõuda. Või mõne õnnetuse korral on võimalik vaadata juhi kiirust ning selle vastavust olukorrale, et vältida jällegi asjatuid vaidlusi.

Isegi kui täna veel on probleeme kütusevarastega, siis tänu alarmile ja juhi kohesele reageerimisele on varguse mahud oluliselt vähenenud. Enam ei jõuta tervet paaki tühjaks tõmmata ning see tähendab ettevõttele palju väiksemaid ootamatuid kulusid.

Kui mõne kliendiga on tekkinud erimeelsus seoses teenuse aja ja hinna osas, saab Metroteci süsteemist kõik andmed välja võtta ja nendega reaalne olukord mõlemale poolele selgemaks teha. On väga lihtne saada teada, kas ja kui kaua auto kohapeal oli ja mida seal tegi.

Keskkond aitab meelde tuletada, millal on masinate õlivahetuse ja hoolduste aeg, mis teeb juhtide ja logistikute elu oluliselt lihtsamaks.

Kiirabibrigaadide operatiivne juhtimine

Eesmärk oli varustada kiirabiautod kaugjälgimisseadmetega, et reaalajas oleks võimaldatud kiirabibrigaadide töö koordineerimine. Luua dispetšerteenistusele töövahend, mis kajastaks kiirabibrigaadide paiknemist ja tööseisundit (kutse ootel, teel patsiendi poole, abivajaja juures, teel haiglasse, haiglas, hoolduses, reservis), võimaldaks brigaade operatiivselt juhtida ning hinnata tagantjärele väljakutsete teenindamise operatiivsust.

Missugused kitsaskohad lahendati?

Kuivõrd kõik brigaadid nägid omaenda paiknemist teiste suhtes, siis mitme brigaadi kokkusaamine kiirabiteenuse osutamise eesmärgil sünkroniseerus automaatselt. Tulemuseks kriisisituatsioonis võidetud ülihinnaline aeg.

Kuidas toimus väljakutse teenindamise analüüs? Teenindamise lähtekohaks on „kiirabi kaart“ (dokument, kuhu pannakse kirja kogu väljakutse teenindus), millel automaatselt fikseeritakse häirekeskuse poolt hädaabikõne vastuvõtmise ning teenindusnõude ajamomendid. Edasi oli oluline täpselt mõõta väljakutsele reageerimise ning kohalejõudmise aega. GPS registreeris automaatselt mõlemad. Täpne kontrollimehhanism distsiplineeris teenindajaid ning reageerimisajad lühenesid.

Kiiresti sõideti ainult neil puhkudel, millal see oli hädavajalik. Täiendava lisaväärtusena muutus masinate kasutamine heaperemehelikumaks. Igapäevaste sõitmiste kontrollimise tulemusena kadusid täielikult mitteotstarbekohased kiirustamised, vähenes kütusekulu, kahanes tarbetust kiirustamisest tingitud juhuslike õnnetuste hulk ja paranes operatiivsõiduki maine.

Väljakutsete teenindusaegade mõõtmine, sõitmiste visualiseering, teenindusaegade kõrvutamine väljakutsete arvu ning sihtkohtadega võimaldas hinnata teenindusjõudlust ja jõuda tõdemusele, kas lisabrigaadi hoidmine mingis piirkonnas on majanduslikult õigustatud või mitte. Kui rohkem huvi, siis tutvu med-venna Andras Laugamets poolt koostatud omaaegse analüüsiga „Jõgeva haiga kiirabide ja Tartu lisabrigaadi hõivatus“.

Arvukatel rahvaspordiüritustel, maratonidel ja rallidel istutatakse teatav hulk meditsiinipersonalist parema mobiilsuse eesmärgil kas mootorratastele, ATV’dele või lumesaanidele. Kogu see lisatehnika on varustatud kaugjälgimisseadmetega ning kuulub samuti kiirabi positsioneerimissüsteemi koosseisu. Juhtimiskeskus teab missugused piirkonnad on suletud ja kuidas on sünkroniseeritud brigaadide liikumine ning leiab lahenduse olukordadele, kui piirkonda igapäevaselt teenindav kiirabi juhuslikule abivajajale ürituse tõttu ajutiselt ligi ei pääse.

Kiirabi koolitaja Andras Laugamets

Efektiivsus on peamine eesmärk

Eesmärk: Olerexi eesmärk on teha asju alati efektiivsemalt. Selle tarbeks soovitakse kaardistada, mõõta ja analüüsida neid tegevusi, mida saab edaspidi kasutada ettevõtte protsesside paremaks muutmisel ja motiveeriva palgasüsteemi väljatöötamisel.

Lahendus: Autode paiknemist kaardil ning nende liikumisi jälgime juba ammu. Kasutusel olevate kütuseanduritega kontrollime kütusekulu, võrdleme seda juhtide ja erinevate masinate lõikes. Kahepoolset sidet kasutades edastavad logistikud töökorraldusi juhtidele, täitmise kohta annavad juhid samal kanalil tagasisidet logistikutele.

Koostöös Metroteciga analüüsime aeg ajalt veoprotsesse ning arutelude käigus oleme avastanud uusi võimalusi. Mõningase piloteerimise järel võtsime monitooringu alla mahalaadimispumba töö ja haagise küljeluukide avamise. Juhid töötavad vahetustega ja masinad on võimalusel 24/7 kasutusel. Juhtide tuvastamiseks ning nende tööaja fikseerimiseks paigaldasime veokitesse RFID lugejad. Liidestasime Metroteci süsteemi omaenda majandustarkvaraga.

Tulemus: Masinate töö on koordineeritud, kütusekulu kontrolli all, lihtne ning mugav on kontrollida vedelkütuse mahalaadimisi. Kaasaegsed elektroonilised lahendused aitavad säästa aega.

Luukide avatuse monitoorimine ja mahalaadimispumba töö mõõtmine aitab kaasa juhtide töö efektiivsuse hindamisel. Saadud andmed võimaldavad võrrelda autojuhti keskmiste näitajatega ja premeerida kiiremaid. Operatiivsemate mahalaadimiste arvelt on lühenenud seisuajad, mis omakorda on suurendanud veojõudlust.

Võimalus RFID kaardiga ennast tööpäeva alguses ja lõpus registreerida on lihtsustanud nii palgaarvestust kui analüüsi töötaja kohta. Info käsitööna edastamine on kadunud, eksimusi on vähem ning numbrid täpsemad.

Oluline kasutusele võetud ning elu lihtsustav lisa on andmete perioodiline allalaadimine sõidumeerikult. Kui varem tuli see teostada üle Eesti suvaliselt laiali paiknevate autode asukohtades ning tegevus vajas koordineerimist, siis nüüd toimetab selle automaatselt meie eest ära tarkvara. Üks tüütu kohustus vähem meeles pidada ning võidetud aeg tülika toimingu teostamise arvelt.

Väga kasulikuks osutus liidestatus meie majandustarkvaraga. Väga mitmed andmed laekuvad automaatselt. Välistatud on tülikas ja vigaderohke käsitsi andmesisestus ühest süsteemist teise. Info on õigeaegselt olemas ning selle pealt saab teha täpsemaid otsuseid, mis omakorda muudab ettevõtet tervikuna efektiivsemaks.

Kui masinad liiguvad kõrvalteel

Probleem: Reinpaul tegeleb hakkepuidu töötlemise, kogumise ja tarnega. See tähendab päevas erinevate töömasinate – veokid, väikebussid, frontaal-laadurid, kopad – samaaegset koordineerimist ja juhendamist. Autod veavad päevas mitu koormat erinevates asukohtades ning teadmine, millal ja kuhu on vaja jõuda, oli ja on väga oluline. Masinad liiguvad tihti ka väljaspool põhiteid, mis teeb juhendamise veelgi keerulisemaks. Telefoni teel ei olnud võimalik seda efektiivselt teha.

Lahendus: Metroteci mehaanikud läksid töökotta, ning seadistasid kõik vajalikud seadmed. Esialgu oli ühikuid kokku 10, täna juba 40.

Tulemus: Suhtlemine omavahel kui ka keskusega on tänu kahepoolsele sidele kordades efektiivsem. Kõigil on üksteise asukoht teada, lisaks on võimalik juhendada ja koordinaate saata reaalajas, seda mitme masinaga korraga.

Vahetatav aluskaart võimaldab üles leida ka võsad ja hooned, mis ei asu teede lähedal. Ühe nupuvajutusega on võimalik kõigile korraga edastada õiged koordinaadid.

Lisaks on kõikide masinate hooldusvälbad seotud alarmidega – iga kord, kui mõni masin vajab kas hooldust enda töökojas või margiesinduses, tuleb selle kohta õigel aja teade ning olulised hooldustööd ei jää tegemata.

Ehitusmasinate kaugjälgimine

Komatsu rendimasinad (buldooserid, roomik- ja ratasekskavaatorid, mini- ja midiekskavaatorid, laadurekskavaatorid, rataslaadurid) võeti GPS kaugjälgimise alla ühelt poolt turvakaalutlustel ja teiselt poolt mototundide kauglugemiseks.

„Oma varal tuleb silm peal hoida. Päeva alustamine renditehnika positsioneerimisega on justkui kohustuslik saiake hommikukohvi kõrvale. Esmaoluline, et kogu tehnika hetkemomendi seisuga ikka omas õiges asukohas oleks:“ räägib müügijuht Andrus Danilov ja meenutab aastatetagust seika, kui „… tegin ühel esmaspäevasel hommikul telefonikõne Metrotecile ja küsisin, et kuidas minu ehitusmasin äkitselt keset Soomet paikneb?!“ Varasem andmeajalugu osutas, et sisuliselt kohe pärast ehitusmasina rentimist tõsteti see veokile, sõidutati sadamasse ning sealt edasi see kesk-Soome jõudiski. Kiire ja nutika sekkumise tulemusena tagastati varastatud masin omanikule.

Loe artiklit „GPS seade nurjas renditud laaduri varguse lavastuse“

Pikamaajaliste rentide korral esitatakse rentnikule arveid tehnika kasutamise kohta igakuiselt. Sagedasti on rahaliseks kokkuleppeks rent töötatud päevade eest. Kaugjälgimissüsteem arvutab kokku nii töötunnid kui ka töötatud päevad. Lihtne ja üheselt arusaadav nii omanikule kui rentnikule. Omanikule on alati teada äratöötatud mototundide hulk ja eelsesisvast hooldusest alarmeerib süsteem omanikku automaatselt.

Positsioneerimissüsteemi väärtuslikuks lisaks on veebiliideselt aktiveeritav käivitusblokeering ja mootori seiskamine. „… üsna mitmel korral on selle funktsiooni kasutamine forsseerinud rendiarvete laekumist. Samas on esinenud juhtumeid, kui mootori seiskudes on rentnik haaranud telefonitoru ja hooldaja silmapilkselt kohale tellinud. Seejärel on küll ilmnenud, et tegelikult on tehnika täiesti töökorras ning remonti ei vaja“: muigab Andrus Danilov.

Andrus Danilov, rendimasinate müügijuht

AS Eesti Raudtee, kütusekulu kontrollimine

Eesmärgiga tuvastada Ameerika päritolu vedurite tegelik kütusekulu paigaldati neile 2004-2005.a. GPS kaugjälgimis- ja kütusemõõtmisseadmed. Kuni selle momendini opereeriti varasemast ekspluatatsioonist pärineva mitteobjektiivse normatiivse kuluga.

Pole mingi saladus, et massilised kütusevargused etendasid tolleks hetkeks väljakujunenud kulupildis märkimisväärset rolli. Mittesihtotstarbeliselt kulunud kütuse, meeskonna sõiduoskuse, infrastruktuuri remontide ning kiirusepiirangute kombinatsioonide tulemusel oli sagedane nähtus, et erinevate vedurite või perioodide võrdluses lahknes keskmine maksimaalne kütusekulu peaaegu kaks korda ulatudes 600 liitrist kuni 1100 liitrini 100 km kohta.

Objektiivse mõõtetulemuseni jõudmiseks tuli esimese asjana välistada määramatus ning seirelahenduse tulipunktiks seati kadude tuvastamine. Süsteem arendati alarme väljastama isegi veduri liikumisel, kui kütust juhtus kuluma maksimaalsest keskmisest enam.

Eesmärgiga diskrediteerida juhtkonna silmis süsteemi usaldatavust ja kvaliteeti leidis juurutamise algfaasis aset seadmete massiline saboteerimine.

Kõigele vaatamata sai ekspluatatsiooni käigus üsna kiirelt selgeks, et tegelikult kulub diislikütust kehtestatud normist oluliselt vähem.

Operatiivselt alarmidele reageerimise tulemusena kahanes vargusjuhtumite hulk jõudsalt.

Veduri diiselmootori töörežiimide registreerimine ning nende suhtestamine tehase poolt määratud tunnikuluga võimaldas konstrueerida võrdlusi veduri tegeliku kütusekulu ja tehasekulu vahel. Analüütika rakendamise ning erinevustele reageerimise tulemusena elimineeriti kütuse „mittesihtotstarbeline kulumine“ sisuliselt täielikult.

Kõrgema kütusekulu põhjuste mõistmiseks arendati täiendavalt välja raudtee teeprofiili vaade. Profiil kajastab raudtee tõusu ja languslõikude pikkuseid ja kõrguste vahesid. Lisaks kütusekulu detailsemale analüüsimisele võimaldas teeprofiili vaade hinnata ka sõiduvõtete kasutamist.

Seiresüsteemi poolt registreeritud andmetele tuginedes on tänaseks kulunorme mitmel korral vähendatud. Seeläbi on saadud 2006.a. kokkuhoidu kütuselt 15%, mis rahaliselt teeb ligikaudu 10 miljonit krooni.

Tiit Paju

Finantsdirektori asetäitja

Bestkop, kopatööd tunnitariifi järgi

Koppadega opereerimine nõuab jälgimisteenuselt omaette lähenemist.

Eesmärk: Bestkopil oli vaja ülevaadet, kui kaua töömasinad objektil viibivad, kaua nad sinna sõidavad ning kuidas nad objekti kõige kiiremini üles leiavad. Lisaks oli vajalik jälgida kütuse kulu ja varguseid.

Lahendus: Metrotec pakkus välja enda arendatud kütusevardad, mis aitavad saada ülevaadet nii kütusekulust tööülesannetel kui anda alarmi, kui kütusekogus väheneb lühikese aja jooksul märkimisväärselt. Lisaks võimaldab F-Track kahepoolset suhtlust töömasina juhi ja kontori vahel, et juhti reaalajas õigele objektile juhendada.