Töö-olekute registreerimine
Efektiivsuse suurendamise eeltegevusena on ikka soovitatud täpset mõõtmist ja analüüsi. Esmalt jagame töö- või teenindusprotsessi olekuteks. Jagamine ja olekute nimetamine, samuti ka erinevate olekute hulk on individuaalne.Oluline on üleminekumomentide täpne registreerimine, milleks sobib kontrolleri külge lisaseadmena ühendatav klaviatuur.
Tööolekute kestuste mõõtmine võimaldab üsna hästi mõista, mille peale aeg ära kulus. Lisaks kestusele on iga olekuga seotud mahasõidetud kilomeetrid, tarbitud kütus ning kaarditugi. Mõõdetud tulemustel saab hinnata protsessi efektiivsust, kujundada teenuse hinda, töötada välja motiveerivat palgasüsteemi, võtta registreeritud olekud aluseks tööpäevikule. Tekkinud andmeid võib kasutada sisendina protsessi analüüsil, mille väljundiks on otsused ajakasutuse parendamiseks.
Kuidas seda keegi on kasutanud?
- Ehitusettevõtja
Ehitusettevõtja on materjali veoprotsessi jaganud järgmiselt: sõit koormaga ning ilma, peale – ja mahalaadimine, seisak järjekorras, puhkeaeg.
Tööolekute kaarditoega andmeajalugu toob erinevad olekud ilmekalt esile. Selgelt on arusaadav, millal ja kus mingi olek muutus ning kaua see kestis. Kui ilmnes seisak, siis andmeajalugu seda ka näitab.
Aruanne esitab vaadeldava perioodi kohta tööolekute keskmised kestused päevas võimaldades sellega omanikul hetkega hinnata efektiivsust.
Iga oleku kohta on aruandel eraldi rida, mida kasutaja saab täiendada oma andmetega. Lisades sobivatele ridadele info tellija, osutatud teenuse või kohaletoimetatud kauba kohta muutub aruanne päevikuks ja kujutab endast sisendit arveprogrammile. Mitte ükski rida ei jää vaatluse alt välja, iga sent saab toodud koju.
Järeltöötluse eesmärgil saab tööolekute aruannet eksportida kliendi enda majandustarkvarasse. Vaata ka artiklit “Andmete laadimine ühest süsteemist teise“
- Kiirabi
Kiirabi kasutab tööolekuid väljakutsete teenindamise analüüsimiseks.
Olekud on kiirabi määranud järgmiselt: kutse ootel, teel patsiendi poole, abivajaja juures, teel haiglasse, haiglas, hoolduses ja reservis.
Teenindamise lähtekohaks on häirekeskuse poolt vastuvõetud hädaabikõnes fikseeritud teenindusnõude ajamoment. Esmase asjana on tähtis täpselt mõõta väljakutsele reageerimise ning kohalejõudmise aega. Tööolekutes need registreeritakse.
Teenindamine mängitakse hiljem uuesti kriitiliselt läbi ja analüüsitakse ühiselt operatiivsust. See rutiin toimub pidevalt, noritakse iga viivituse kallal ning sellise järjepidevusega tagatakse parem valmisolek ja lühemad teenindusajad.
Lisaks on teenindava brigaadi tööolek kaardil erinevat värvi punkti kujul dispetšerile reaalajas nähtav.
- Vedelkütuse vedaja
Vedelkütuse vedaja on huvitatud, et kütuse mahalaadimised tanklates toimuksid võimalikult kiiresti.
Samuti on tähtis, et mahalaadimiste kohti ja ajamomente oleks lihtne kontrollida. Klaviatuuri siinkohal ei kasutata, kuid kontrolleri sisenditesse ühendatakse signaalid, mis näitavad laadimispumba sisselülitatust ning haagise küljeluukide avatust. Hiireklikiga aruandereal on logistikul hõlbus vaadata, kas pumba töötsükkel (ehk mahalaadimiskoht) langeb kokku tellija asukohaga. Aruanded pumba tööd ja küljeluukide lahtiolekut kajastavate sündmuste osas liiguvad automaatselt kliendi majandustarkvarasse ning seal toimub võrdlus tellimuste süsteemis ettenähtud laadmisaegadega. Selle tulemusena filtreeruvad välja sündmused, mis etteantud ajaraamidesse ei mahu. Operatiivsete mahalaadimiste arvelt on seisuajad lühemad ning see omakorda tähendab suuremat veojõudlust ja suuremat tulu nii ettevõttele kui ka kõrgemat töötasu autojuhile.
- Saematerjali vedaja
Saematerjali vedaja jaoks on esmatähtis teenindada võimalikult palju kliente ühe päeva jooksul.
Lisaks sõiduks kuluvale ajale on oluline aru saada, kui kiirelt toimub kauba peale- ja mahalaadimine masinal paikneva kraanaga ning kui suure osa moodustab laadimisprotsess objektil viibitud ajast. Paigalseisul tehtava töö mõõtmiseks on seadmesse ühendatud hüdropumba ja kraana signaalid. Seade registreerib pedantse järjekindlusega mõlema mehanismi tööolekute muutumised. Aruanne toob selgelt esile perioodid, mil hüdropump koormuseta töötamisel põhjuseta vananeb. Õigeagne sekkumine pikendab eluiga. Kraana töö on ajakriitiline. Kui see aruannete põhjal osutub liiga pikaks, siis käsitletakse juhtumit eraldi ning vajadusel viiakse tööprotsessis sisse muudatusi, mille tulemuseks on lühem laadimisaeg ning üldine suurem teenindusjõudlus. Kaarditugi võimaldab kontrollida, kas mahalaadimine toimus õigel aadressil ja/või kliendiga kokkulepitud ajal.
Sulle võib huvi pakkuda ka:
-
Mototundide arvestus, rasketehnika kaugjälgimine
Rasketehnikaga masinapargis on suurimateks kuluartikliteks kütus ja masinate kulumine ehk amortisatsioon. Kuidas seda tõhusalt kontrollida? Otseloomulikult läbi kaugjälgimise. GPS kaugkontroll pole pelgalt mootori sees/väljas oleku registreerimiseks vaid hoopis enam. Kedagi segamata hoiab see peenelt põhikuludel silma peal ja annab vajadusel ise märku.
Loe täpsemalt -
Andmete laadimine ühest süsteemist teise
Selleks on API, mis on mõeldud erinevate programmide või süsteemide sidumiseks. API leiab kasutamist siis, kui tekib vajadus erinevate programmide poolt kogutud andmeid vahetada või täpsema järeltöötluse eesmärgil ühe süsteemi poolt kogutud andmeid teisele edastada.
Loe täpsemalt -
Milleks on GPS jälgimine hea?
Alati võib masinate paiknemise selgeks teha kas juhile helistades või ise kohale sõites. Aga see on tülikas. Automaatne positsioneerimine ehk masinate asukoha reaalajas kaardil näitamine on kaasaegne ning mugav, säästab nii aega kui ka raha.
Loe täpsemalt