GPS jälgimine – iga samm saab kaardistatud

Originaalartikkel on avaldatud Autolehes 25.03.2020 (Artikli autor: Kristjan Ojang)

Autodele paigaldatavad GPS-jälgimisseadmed võimaldavad tänapäeval tohutult rohkem kui lihtsalt sõidujoone kaardile kuvamine. Millised on viimase aja trendid?

Praegu on meie klientide hulgas juba rohkem tehnikuid ja hooldeautosid kui pikamaaveokeid, võtab viimaste aastate GPS-jälgimise suunad kokku Navireci müügijuht Jürgen Levandi. „Viimaste aastate põhiline tegevus on igasugused erilahendused, sest head ja universaalset lahendust, mis igale poole sobib, pole olemas,“ lisab Metroteci tegevjuht Aare Mukk. Sõidukite GPS-jälgimise turul on konkurents mõistagi tihe, kuid nii Navirec kui ka Metrotec kuuluvad selles vallas siinsete liidrite sekka, kes saavad praegustest tehnilistest lahendustest anda adekvaatse pildi.

Selge see, et veokitele mõeldud lahendused pole kuhugi kadunud. Selles valdkonnas on põhilisteks vajadusteks veoki asukoha jälgimine ning sõidumeerikute andmete edastamine kontrolliva isiku arvutisse. Samuti saab anda kliendile operatiivselt infot saabumisaja kohta ning kontrollida veokijuhtide töö- ja puhkeaja seaduse järgimist. Kui aga tuua veokite maailma kõrvale näiteks postiteenus, politsei- ja päästeamet, samamoodi ehitus ja põllundussektor, siis saab aimu, kuivõrd mitmetahuline võib GPS-lahenduste kasutamine tänapäeval olla.

Kuidas asi töötab?

GPS-seadmes on GSM-kaart, GSM-võrgu kaudu tulevad andmed seadmelt serverisse ning serverist jõuab see interneti vahendusel kliendini. Selline süsteem on olnud kasutusel aastaid ning see võimaldab kasutada nii navigaatoreid kui ka anda tööandjale infot masina liikumise kohta: kaardile kuvatakse liikumise teekond, kiirus ja aeg. Kõik on iseenesest väga lihtne.

Viimaste aastate suurim edasiminek on Mukki ja Levandi sõnul GPS-seadmete ühendamine autode juhtplokiga (CAN bus’i info kasutamine), tänu millele saadakse infot auto läbisõidu, mootorivedelike temperatuuride, kütusenäidu, reaalse kütusekulu ja mitme muu näitaja kohta.

„Näiteks saame auto sissepritse pealt info selle kohta, kui palju mootor reaalselt kütust läbi põletas, ja seda arvesse võttes saame koostada raporti reaalse kütusekulu kohta,“ selgitab Levandi, kelle sõnul kasutab näiteks politsei vastavaid andmeid ka selleks, et saada teada, millal nende suures autopargis peaks mõni sõiduk siirduma hooldusesse.

Samuti saab kaugjälgimise seadet ühendada anduritega, et sel moel teha kindlaks sõiduki reaalne tööaeg ning -koormus. Näiteks kas sahk on maas või üleval, kas liivapuistur töötab või mitte, kas autol mingid pumbad töötavad või mitte. Saadud andmetest koostatakse taas raport, kus on näha, mis kellaajal ja kus tööd tehti.

„Saan tuua näite ühe prügifirma tööst,” sõnab Mukk: „Prügiveoettevõttel oli palju tüli tõestamaks, kas kusagil jäi mõni konteiner tühjendamata või ei jäänud.

Selleks sai seadme sisendisse ühendatud prügiauto tõstemehhanismi ja prügikammi või vintsi töö, misjärel oli selgelt näha, kas tõstemehhanism ja prügikamm mingis kindlas kohas ja mingil kindlal ajal aktiveerusid või mitte. Nii oli ka kaardi peal võimalik näha, kus ja mis ajal tõstemehhanismid rakendusid.“

Levandi lisab näite põllumajandusest, kus GPS-seadme abil saab kindlaks teha, kas traktorist on põllu korralikult ära kündnud või ei ole: „Kliendid on olnud hädas, et põld on väga suur ja keskelt jäetakse kündmata.

Keegi ei lähe ka autoga põllu peale kontrollima, kas töö on tehtud või mitte. Aga kaardi peal saab GPS-jälgimisega varustatud traktori töö maha mängida ja siis on selgelt näha, kas ja kuidas on traktor põllu peal liikunud.“ Samuti jäävad põllumassiivi kaardile andmed sellest, mis ajal traktor põllule tuli ja põllult lahkus ehk kui kaua ta seal tegelikult tööd tegi.