Masinate protsesside jälgimine GPS seadmete abil: täpne, kontrollitav ja läbipaistev

Tavapärase asukoha- ja kütuseseire kõrval on üha olulisem jälgida erinevate masinate töö efektiivsust, mida analüüsides on võimalik tootmis- või veoprotsesse muuta kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks nii enda ettevõtte, töötajate kui klientide silmis. Erinevatel masinatüüpidel saab protsessiks lugeda erinevaid tegevusi, purustitel purustamine, prügiautodel prügikastide tühjendamist või näiteks kalluritel kallutamist. Taoliste tegevustega seotud aruanded ja visuaalne kujutamine kaardil annavad täpse ülevaate tööprotsesside ajalisest kestvusest, asukohast ja kordadest (näiteks mitu korda kallur kallutas).

Kuidas süsteem töötab?

Masinale paigaldatud GPS seadme sisendisse ühendatakse elektriline signaal, mida saab tõlgendada protsessina, näiteks purustitel võib selleks olla toiturlindi rakendumine, laaduritel või ekskavaatoritel eraldi induktiivandur, prügiautodel tõstekammi liigutamise signaal või kuivainete veo puhul hüdropumba rakendumine mahalaadimisel. Kui signaal aktiveerub, saadab GPS-seade info serverisse, kasutajaliidesel kuvatakse lihtsad ja selged aruanded protsesside kohta.

Kogutud info põhjal moodustatud aruanded sisaldavad:

• Protsesside kordade arvu
• Protsessi kestust
• Protsessi toimumise asukoha visuaalne kujutamine kaardil
• Protsesside võrdlus mootori reaalse töötamise ajaga, läbitud kilomeetritega või ajaga
• Ülevaadet aktiivse protsessi ajal kulutatud kütusekogusest
• Jms.

Olenevalt masinast saab põhjalikku teavet, mis aitab tegevusi tõhusamalt planeerida, pakkuda läbipaistvamat teenust ja lahendada operatiivseid probleeme.

Järgnevalt mõned masinatüüpide põhised näited.

Purustid ja pinnasesõelad: arusaam reaalsest töötamisest

Purustite ja pinnasesõelade puhul on oluline eristada masina mootori töötamist ja tegelikku töö tegemist, mis mõjutab töö planeerimist, purustatud või sõelutud materjali mahu arvestamist, kulude arvestust ja ka lõppkliendile arve esitamist. Olenevalt masinast, saab infot tegeliku töö kohta erinevatest sõlmedest, mis on kliendiga eelnevalt kooskõlastatud. Näiteks purustitel jälgitakse toiturlindi signaali või purustusagregaadi käimist, pinnasesõeladel sõelumislaua tööd. Mõlemad signaalid indikeerivad protsessi ehk reaalset töö tegemist ja raha teenimist. Lisaks protsessi ajale kuvatakse ka eraldiseisev info tegeliku töö käigus kulutatud kütusekoguse kohta.

• Täpne ülevaade töötamisest: info tegelikult töötatud aja ja selleks kulunud kütuse kohta.
• Aruanded ja visualiseering: läbipaistev ja lihtne aruandlus iga masina kohta, visualiseering protsesside pikkuse ja asukohaga kaardil.
• Kulude kontroll: töö eristamine mootori tühikäigust aitab ära hoida valede tundide arvestamist ja teenusepakkuja saab täpselt hinnata, millal toimub tootlik töö ning millal masin käib tühikäigul.

Prügimasinad: Prügikastide tühjendamiste jälgimine

Prügiautode liikumise ja töövoogude jälgimine ei ole oluline ainult logistika heaks korraldamiseks, vaid ka klienditeeninduse seisukohalt. Olukorrad, kus kliendid kahtlevad, kas nende prügikastid on tühjendatud, võivad viia tülikate vaidlusteni. Tüüpiliselt kasutavad prügiautod prügikastide tühjendamiseks kammi (või vintsi või kraanat), mis tõstab prügikasti selle tühjendamiseks. Kui kammi mehhanism aktiveerub, saadetakse vastav signaal serverisse, aruandest on näha signaali tekkimise aeg ja koht. Kammi töötamise signaali puudumisel on võimalik paigaldada eraldi andurid, näiteks hüdraulikasüsteemi, mis rakendudes annavad signaali prügikasti tühjendamise kohta.

• Tühjendamiste aeg ja koht: registreeritakse iga prügikasti tühjendamise täpne aeg ja koht, pakkudes ülevaadet kogu päeva või nädala jooksul tehtud tööde kohta
• Vaidluste lahendamine: kui klient kahtleb prügikasti tühjendamises, saab klienditeenindaja esitada tõendid tegelikult toimunud tühjendamiste kohta, vähendades oluliselt vaidlusteks kuluvat aega
• Kasutatud kammide info: kui prügimasinal on mitu tõstemehhanismi (nt vasak ja parem kamm), registreeritakse nende töötamine eraldi, selline lähenemine võimaldab täpsemalt analüüsida masina töökorraldust
• Päeva koormus: kogutud andmete põhjal saab hinnata masina koormust (mitu prügikasti tühjendati) päeva või vabalt valitud perioodi jooksul, aidates optimeerida töövooge ja vajadusel jagada töid masinate vahel ühtlasemalt.

Loe lähemalt, kuidas TJT AS võttis selle sama prügimasinate jälgimise kasutusele ja milline on nende kogemus.

Laadurite ja ekskavaatorite töö: sageduse ja koormatuse mõõtmine

Laadurite ja ekskavaatorite reaalse töö mõõtmine on tihti suureks väljakutseks, enamasti puuduvad masinapoolsed andurid või olemasolevad signaalid, mis annaks indikatsiooni masina reaalsest tööst. Protsesside jälgimiseks kasutatakse eraldiseisvaid induktiivandureid, mis registreerivad tõste- või kaevepoomi liikumise. Anduri asukoht kooskõlastatakse kliendiga, et saada võimalikult reaalne info protsessi kohta, mida kliendil on vajalik jälgida.

• Töö sageduse ja koormatuse jälgimine: aruannete abil on täpselt võimalik jälgida, kui tihti masin töötab ja kui suure koormusega. Näiteks võib registreerida, mitu korda tõstab laadur materjali laadimiskõrgusele
• Mootori töö ja tegeliku töö võrdlus: paljudel juhtudel töötab masina mootor ka siis, kui tegelikku tööd ei tehta. Saades infot tõste- või kaevapoomi (ehk protsessi) liikumise kohta tekib võimalus kõrvutada protsesside aega ja tihedust mootori töötundidega.
• Materjali liigutamise arvestus: programm loeb kokku korduste arvu, näiteks mitu korda laaduri tõstepoom laadimiskõrgusele tõusis. Kui on teada laaduri kulbi maht, saab tõstete arvu põhjal arvutada liigutatud materjali koguse. Näiteks 1m³ kulp on liikunud 10x, tähendab 10m³ materjali on liigutatud.

Kokkuvõttes võimaldab see lahendus laadurite ja ekskavaatorite tööd palju täpsemalt jälgida, pakkudes ülevaadet masina koormusest, efektiivsusest ja laetud materjali mahust.

Kallurautod: vedude arvu ja veetud materjali koguse arvestamine

Kallurautode puhul on oluline jälgida vedude arvu ja veetud materjali mahtu, et tagada täpne arvestus nii ettevõttesisese analüüsi kui ka kliendiga arveldamise jaoks. Parim viis vedude arvu jälgimiseks on kasutada andureid, mis registreerivad kallutamise hetked. Kallurmasinatele paigaldatud andurid registreerivad iga kastitõste, mis näitab, et kallur on materjali maha kallanud. Iga kord, kui autojuht kallutamise nuppu või kangi liigutab, saadetakse see info GPS seadme kaudu serverisse, aruandlusest on näha kastikallutuste aeg, koht ja kestust.

• Reiside arvu lugemine: iga kallutus loetakse eraldi reisiks, andes kliendile selge ülevaate, mitu reisi materjali vedamiseks tehti
• Vedude arv vs prognoositud mahud: kastikallutuste arvu teades on hõlbus võrrelda reaalselt tehtud reiside arvu tellitud vedude arvuga. Tihti on selgunud, et tellitud vedude arv on väiksem, kui reaalselt tehtud vedude arv
• Veetud materjali kogus: teades kalluri kasti mahtu ja reiside arvu, saab kergesti arvestada veetud materjali kogust. See info on oluline logistika planeerimiseks, järelkontrolli sooritamiseks ja kliendile arve esitamiseks.

GPS seadmete ja masinapõhiste signaalide abil on võimalik saavutada täpne ülevaade masinate tööprotsessidest, olgu need purustid, prügimasinad, ekskavaatorid, kallurid vms. Süsteem kogub reaalajas infot töö tegemise aja, koha ja sageduse kohta ning koostab lihtsasti mõistetavad aruanded. Protsesside jälgimine mitte ainult ei aita parandada teenuste kvaliteeti ja hoida kulusid kontrolli all, vaid võimaldab ka operatiivseid probleeme kiiresti lahendada ja pakkuda klientidele täpsemat ja läbipaistvamat teenust.