Mahutite telemeetria logistikas

Telemeetria ei ole eesmärk omaette, vaid üks võimalikest tööülesannete allikatest. Mõõtmistulemuste tegelik väärtus avaldub siis, kui neid kasutatakse töökorralduse sisendina.

Tööülesannete moodustamine telemeetria alusel

Ettevõtetes tekivad tööülesanded erineval viisil. Mõnel juhul sisestab need klienditeenindaja käsitsi, mõnel juhul saadakse need ettevõtte ERP-süsteemist. Samuti on tööprotsesse, kus töövajadus kujuneb automaatselt seadmetelt kogutud mõõteandmete põhjal.

Üheks selliseks näiteks on vedelgaasi jaotuslogistika. Mahutite täidetust jälgitakse telemeetria abil ning mõõtmistulemuste põhjal hinnatakse, millal vajab iga objekt järgmist täitmist. Sellest kujuneb tarnevajadus, mille alusel saab moodustada järgmise päeva või järgmiste päevade tööülesanded.

Planeerimise lähteandmed

LevelSense mõõtesüsteem kogub mahutitelt täituvusandmeid ning salvestab nende muutumise ajaloo. Selle põhjal arvutab rakendus iga objekti keskmise tarbimise ning prognoosib, millal vedelikukogus mahutis kahaneb kriitilise piirini.

Taoline lähenemine võimaldab planeerida vedusid mitu päeva ette. Planeerimise aluseks ei ole enam üksnes mahuti hetkeolukord, vaid hinnang sellele, millal täitmine muutub vajalikuks.

Tarneplaanide moodustamine

Tarnevajadus ei pea olema lõplik. Enne vedude päevaplaanide moodustamist saab nimekirja täiendada või korrigeerida vastavalt tegelikule olukorrale. Näiteks võib mõne objekti teenindamise edasi lükata või ajutiselt nimekirjast eemaldada. Samuti saab eraldi käsitleda propaani, butaani ja nende segu, et erinevate toodete vedu ei seguneks.

Kui tarnevajadus on kinnitatud, s.t. fikseeritud on kuupäev ja teenindatavad objektid, söödetakse programmile ette kasutada olev veoressurss.

Planeerimisel võetakse arvesse kasutatavad veokid, nende veomahud, lähteterminal, autojuhtide tööaja piirangud ning muud tingimused, mis mõjutavad veoringi moodustamist.

Nende andmete põhjal koostab süsteem ettepaneku, kuidas jagada planeeritud tarned olemasolevate veokite vahel. Automaatselt koostatud veoringud on logistiku töövahend, mitte lõplik tulemus.

Tööplaanide ülevaatamine

Praktikas tehakse enne tööde väljastamist sageli muudatusi – mõni objekt tõstetakse teisele veokile, osa tarneid ühendatakse või lükatakse järgmisse päeva. Sellised muudatused on tavapärane osa planeerimisest ning süsteem võimaldab neid teha enne tööde kinnitamist.

Veoplaani päevavaade võimaldab hinnata, kas arvutatud veoring vastab planeerija ootustele.

Marsruuti, peatuste järjestust, tööpäeva kestust ja tarnejaotust saab kontrollida enne tööde väljastamist. Vajadusel saab tarneplaani muuta ning moodustada selle uuesti.

Selline töökorraldus võimaldab ühendada automaatse planeerimise ning logistiku kogemuse.

Edasi algab tööülesande elutsükkel

Tööülesannete moodustamine on üks osa tervikust.

Pärast päevaplaani kinnitamist edastatakse tööülesanded autojuhtide mobiilirakendusse, kus juht näeb talle määratud tööde järjestust, objektide andmeid ning töö teostamiseks vajalikku teavet. Tööde käigus saab juht muuta töö staatust, lisada märkusi, fotosid või muid tõendusmaterjale ning kinnitada töö valmimise. Vajadusel kasutatakse digitaalset üleandmise-vastuvõtmise protsessi, mis võimaldab fikseerida töö tulemuse kohe objektil.

Kõik tarne käigus kogutud andmed salvestatakse ühtsesse süsteemi. Neid kasutatakse hiljem tööprotsessi kulgemis jälgimiseks, aruandluseks, kvaliteedikontrolliks ning vajadusel ka teiste infosüsteemidega andmete vahetamiseks.

Telemeetria on tööprotsessi algus. Sama tööülesanne liigub edasi läbi kogu töövoo – alates selle moodustamisest kuni töö lõpetamise ja tulemuste analüüsini.

Sama põhimõte ka mujal

Sama töövoog sobib aga kõikjale, kus töövajadus tekib automaatselt kogutud andmete põhjal. Sisendiks võib olla ka hooldusgraafik, tootmisseadmete seisund, lao jääk või mõni muu infosüsteem.

Tööülesannete mooduli roll jääb samaks – koondada lähteandmed, moodustada nende põhjal tööülesanded ning anda kasutajale võimalus need enne väljastamist üle vaadata ja vajadusel kohandada.